Tartu Kunstimuuseumi näitus "Eesti modernism 1900-1930"
Česky Krumlovis Egon Schiele Kunstikeskuses
Näitus "Eesti modernism 1900-1930" tutvustab ühte huvitavamat ja intrigeerivamat aega meie kunstis. Neil aastail muutus eesti kujutav kunst meie rahvusliku kultuuri lahutamatuks osaks ja jõudis kokkupuutesse Euroopa avangardse kunstiga. Neid tormi ja tungi ajastu suundumusi tutvustatakse läbi kaheksa eesti kunstniku loomingu – Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Ado Vabbe, Anton Starkopf, Jaan Vahtra, Märt Laarman ja Eduard Wiiralt.
20. sajandi alguse suured muutused Eesti majanduse ja kultuurielus lõid soodsa pinnases oma kujutava kunsti tekkeks. Eesti kunstnikud pöördusid õpingutelt Peterburist ja Saksamaalt tagasi kodumaale. Tartu Kunstimuuseumi näitus keskendubki just neile sajandi esimestel kümnenditel toimunud muutustele meie kunstis. See on aeg mil eesti kunstnikud astusid kontakti toonaste avangardsete kunstivooludega.
1905. aastal loodud "Noor-Eesti" rühmitus sõnastas järgneva eesti kultuuriarengu lähtekoha "Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks". Kujutavkunstnikud püüdsid Euroopast ammutatud moodsa kunsti kogemusi siduda kohalike oludega. Rahvusliku eneseteadvuse kasv soosis kunstis rahvusromantismi ning sümbolismi ilminguid, mis N. Triigi ja A. Tassa töis põimusid juugendlike vormi elementidega.
Teisel kümnendil jõudis eesti kunsti ekspressionism, mis levis siia Saksamaa "Der Blaue Reiteri" rühmituse eeskujude kaudu ning mõjutas mitmete kunstnike loomingut. N. Triigi joonitustes kajastuvad ajastu traagilised I maailmasõja sündmused. Meie avangardse kunsti liider A. Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust ning K. Mägi maastikes jõulist värvimängu.
Uudset harmoonilist ja tasakaalukat suunda taotlesid eesti kunstis 1923. aastal loodud Eesti Kunstnike Rühma liikmed, mille liidriteks olid J. Vahtra ja M. Laarman. Nende kubistlik-konstruktivistlik looming tuleb eriti ilmekalt esile 1920. aastate algul trükitud graafika mappides.
1919. aasta pärast Eesti Vabariigi sündi avas kunstühing "Pallas" Tartus kunstikooli, kus õppejõududena töötasid A. Vabbe, N. Triik, K. Mägi, A. Starkopf, J. Vahtra. Kooli üheks silmapaistvamaks lõpetajaks oli Eduard Wiiralt, kes graafikuna saavutas tehnilise meisterlikkuse kõigis graafika tehnikais. Tema elav fantaasia kulmineerus 1930. aastate alguses loodud sürrealistlikes lehtedes "Jutlustaja", "Kabaree" ja "Põrgu".
Näitus annab suurejoonelise ülevaate neist murranguaastatest eesti kunstis. Enamik eksponeeritud töid on Tartu Kunstimuuseumi kogudest. Täname abi eest Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi.
Česky Krumlovis Egon Schiele Kunstikeskuses
Näitus "Eesti modernism 1900-1930" tutvustab ühte huvitavamat ja intrigeerivamat aega meie kunstis. Neil aastail muutus eesti kujutav kunst meie rahvusliku kultuuri lahutamatuks osaks ja jõudis kokkupuutesse Euroopa avangardse kunstiga. Neid tormi ja tungi ajastu suundumusi tutvustatakse läbi kaheksa eesti kunstniku loomingu – Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Ado Vabbe, Anton Starkopf, Jaan Vahtra, Märt Laarman ja Eduard Wiiralt.
20. sajandi alguse suured muutused Eesti majanduse ja kultuurielus lõid soodsa pinnases oma kujutava kunsti tekkeks. Eesti kunstnikud pöördusid õpingutelt Peterburist ja Saksamaalt tagasi kodumaale. Tartu Kunstimuuseumi näitus keskendubki just neile sajandi esimestel kümnenditel toimunud muutustele meie kunstis. See on aeg mil eesti kunstnikud astusid kontakti toonaste avangardsete kunstivooludega.
1905. aastal loodud "Noor-Eesti" rühmitus sõnastas järgneva eesti kultuuriarengu lähtekoha "Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks". Kujutavkunstnikud püüdsid Euroopast ammutatud moodsa kunsti kogemusi siduda kohalike oludega. Rahvusliku eneseteadvuse kasv soosis kunstis rahvusromantismi ning sümbolismi ilminguid, mis N. Triigi ja A. Tassa töis põimusid juugendlike vormi elementidega.
Teisel kümnendil jõudis eesti kunsti ekspressionism, mis levis siia Saksamaa "Der Blaue Reiteri" rühmituse eeskujude kaudu ning mõjutas mitmete kunstnike loomingut. N. Triigi joonitustes kajastuvad ajastu traagilised I maailmasõja sündmused. Meie avangardse kunsti liider A. Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust ning K. Mägi maastikes jõulist värvimängu.
Uudset harmoonilist ja tasakaalukat suunda taotlesid eesti kunstis 1923. aastal loodud Eesti Kunstnike Rühma liikmed, mille liidriteks olid J. Vahtra ja M. Laarman. Nende kubistlik-konstruktivistlik looming tuleb eriti ilmekalt esile 1920. aastate algul trükitud graafika mappides.
1919. aasta pärast Eesti Vabariigi sündi avas kunstühing "Pallas" Tartus kunstikooli, kus õppejõududena töötasid A. Vabbe, N. Triik, K. Mägi, A. Starkopf, J. Vahtra. Kooli üheks silmapaistvamaks lõpetajaks oli Eduard Wiiralt, kes graafikuna saavutas tehnilise meisterlikkuse kõigis graafika tehnikais. Tema elav fantaasia kulmineerus 1930. aastate alguses loodud sürrealistlikes lehtedes "Jutlustaja", "Kabaree" ja "Põrgu".
Näitus annab suurejoonelise ülevaate neist murranguaastatest eesti kunstis. Enamik eksponeeritud töid on Tartu Kunstimuuseumi kogudest. Täname abi eest Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi.
