/ ALEKSANDER TASSA

ALEKSANDER TASSA 1882–1955
Aleksander Tassa sündis 1882. aastal Tartus. Tema kunstihariduslik tee sai alguse 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. 1904. aastal siirdus A. Tassa Peterburi A. Stieglitzi Kunsttööstuskooli, kust koos teiste eestlastega oli sunnitud lahkuma seoses üliõpilasrahutustega 1905 aastal. Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas, ning taas Peterburis, sedapuhku J. Goldblatti kunstikursustel. Helsingi ja Ahvenamaa kaudu jõudis A. Tassa koos Konrad Mäe ja Nikolai Triigiga 1907. aastal Pariisi. A. Tassa õppis katkendlikult Witte’i eraakadeemias, H. Anglada-Camarosa ja K. van Dongeni ateljees.

1908. aastal viibis A. Tassa koos K. Mäega Norras. Siin valmisid mitmed maastikud, millede ainetel on kujundatud 1909. aastal ilmunud kunstnikke ja kirjanikke koondava rühmituse "Noor-Eesti" III albumi päisliistud. Neis avaldub täielikult A. Tassas peituv sümbolist ja romantik. Nagu tema kirjadest selgub, köitsidki tema tähelepanu sel ajal šveitslane Arnold Böcklin, sakslane Max Klinger, prantslane Gustav Moreau. Õlimaale on sellest ajast suhteliselt vähe säilinud.

Pärast viibimist Euroopa erinevais paigus, otsustas A. Tassa nagu enamik eesti kunstnikke, 1913. aastal kodumaale tagasi pöörduda. Seekord asus ta teele koos Anton Starkopfi ja kirjanik Friedebert Tuglasega. Peatuti Ahvenamaal, ning just siin loodu kujunes säravamaks leheküljeks A. Tassa loomingus. Sündisid arvukad akvarelltehnikas teostatud etüüdid omapärastest väänduvatest taimedest ja maani ulatuvate okstega puudest, mitmed järvemaastikud, õlimaalid kividest. Uue joonena nende tööde puhul võime märgata ekspressiivse tundetooni süvenemist. Ahvenamaal asus ta kavandama ka F. Tuglase novellikogu "Õhtu taevas" (1913) kujundust. Erinevate novellide meeleolu kujutamine ühe maastikupildi kaudu esitleb siin selgelt kunstniku arusaamu loodusmotiivi sügavast tähenduslikkusest.

1914. aastal sündisid veel mõned tööd raamatuillustratsioonide vallas, kuid üha enam pühendus ta kirjanduslikule tegevusele, millele oli innustust andnud tihe läbikäimine F. Tuglasega. A. Tassa enda 1919. aastal ilmunud fantastiliste novellide kogumik ilmus A. Vabbe kaanekujundusega.

I maailmasõja puhkemisel mobiliseeriti kunstnik ja saadeti Kaukaasiasse, kust sattus Türgi rindele. 1918. aastal oli ta taas kodumaal, kus osales kunstiühingu ja kunstikooli "Pallas" asutamisel. 1918–22 oli A. Tassa ühingu juhataja ja 1925–26 kooli õppejõud. Hiljem oli A. Tassa seotud kunstimuuseumiga Tallinnas ja Eesti Rahvamuuseumiga Tartus, etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Uuris eesti raamatuillustratsiooni, eriti puulõikeillustratsiooni ajalugu. Aleksander Tassa suri 1955. aastal Tallinnas.