MÄRT LAARMAN 1896–1979
Märt (Martin) Laarman sündis 1896. aastal Viljandimaal. Õppis Otepää progümnaasiumis ja Rakvere Õpetajate Seminaris, kus omandas ka esimesed kunstioskused. Töötas kuni 1945. aastani eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Kunstis oli M. Laarman iseõppija. Suurt huvi kunsti vastu hakkas ta tundma juba Seminari päevil, koos aasta noorema Arnold Akbergiga, kellest kujunes hea sõber ja aatekaaslane pikkadeks aastateks. Prantsuse impressionistid, Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud olid nende põhjalikuks uurimisobjektiks. 1921. aastal käis M. Laarman Soomes, kus nägi ulatuslikku väljapanekut 19. sajandi viimase veerandi prantsuse kunstist. 1922 rändas ringi Saksamaal, kus suurt mõju avaldasid talle "Bauhausi" ideed. Samal aastal esines ta ka esimest korda näitusel. Esialgu oli mõjutajaks saksa ekspressionism, 1923. ilmunud graafiliste lehtede mapis võis aga näha kubistlikust kunstist mõjutatud töid, vormid olid geomeetrilised ning erilist huvi näis autor tundvat masinate vastu.

Kui 1923. aastal Tartus loodud kubismi ning konstruktivismi harrastav ja propageeriv Eesti Kunstnikkude Ryhm tahtis oma näitust 1924. aastal Tallinna tuua, pöördusid nad abipalvega M. Laarmani poole. M. Laarman koos sõprade Henrik Olvi ja Arnold Akbergiga olid kubistlikke katsetusi teinud juba mõni aasta varem – nii sai Rühm endale juurde uued liikmed, kes kujunesid peagi tunduvalt järjekindlaimaiks ning erudeeritumateks kubistideks kui asutajaliikmed. M. Laarmanist sai rühma eestvedaja ning põhiteoreetik, kes oma suurepärase vormitunnetuse, distsipliini ja kompositsiooniga loodud tööde ning haaravate kirjutistega – 1928. ilmus tema koostatud rühma almanahh "Uue kunsti raamat" – andis väga suure panuse kubismi/konstruktivismi arengule Eestis.

Rühma kunstnikud pöörasid uue lehekülje Eesti raamatukujunduses ning sellel alal oli M. Laarman neist üks parimaid. Mitmel aastal toimetas ja kujundas ta ka kunstiajakirja "Taie" ning eesti kunsti aastaraamatut. Pärast 1926. aastat, kui rühmitus teatud mõttes lagunes, jätkas M. Laarman kubistina veel kuni 30-ndate aastate lõpuni. 1945. astus M.Laarman Eesti Nõukogude Kunstnike Liitu kuid, visati sealt 1951. aastal välja. Tegelikult oli ta looming selleks ajaks muutunud peaaegu realistlikuks. 1956 ta liikmestaatus taastati. 1950–70 aastail lõi ta ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelle ja vabagraafikat. M. Laarman suri 1979. aastal .